ARVAMUSI MULTIFILMIST „LUMEKUNINGANNA”

1. MILLINE NÄGI VÄLJA LINN, KUS LAPSED ELASID?

SEE OLI VANA AJA LINN. NAGU TALLINNA VANALINN. SEAL OLID PUNASED KATUSED. KIVID JA UKSED OLID SARNASED VANALINNA MAJADEGA.

2. MIS NÕIDUSE PANI LUMEKUNINGANNA KAJLE PEALE? MIKS?

KILLUD LÄKSID SILMA JA SÜDAMESSE (KÕHTU).

SELLEPÄRAST, ET KAJL TAHTIS KUNINGANNA AHJU PEALE PANNA. KAJL RÄÄKIS VÄGA PAHASTI. TAHTIS KUNINGANNA KUUMAKS KEETA.

KUNINGANNA OLI KA PAHA. TA MUUTIS KAJLI PAHAKS LAPSEKS.

3. MILLINE OLI GERDA TEEKOND KAJD OTSIDES? KEDA TA SELLEL TEEL KOHTAS?

RASKE!

TA KOHTAS:

VARESEID, KES VIISID TA  (GERDA) LOSSI, AGA SEE OLI VALE KOHT, KUID SEAL KINGITI TALLE TÕLD. TÕLD OLI KULLAST.

SIIS TULID RÖÖVLID. VARGAD. METSARÖÖVLITÜDRUK OLI NATUKE PAHA JA NATUKE HEA. RÖÖVLITÜDRUK ÜTLES, ET PÕDER PEAB GERDAT AITAMA. KA LINNUD AITASID.

KUID PÕDER VÄSIS JA KUKKUS. GERDA PIDI  ISE HAKKAMA SAAMA. GERDA JÕUDIS LOSSI JA TEDA NÄHES TULID KAJL JÄÄTÜKID VÄLJA.

4. MIS SA ARVAD, TÄNU MILLELE SAI GERDA LUMEKUNINGANNAST JAGU?

GERDAL OLI HEA SÜDA!

KUNINGANNAL OLI PAHA SÜDA!

SÕPRU TULEB HOIDA!

5. MIS SULLE MEELDIS? MIKS?

• GERDA, TA OLI NII LAHKE
• VARESED, NAD AITASID GERDAT
• SEE, KUIDAS NAD (GERDA JA KAJL) VANALINNAS KOOS LILLI KASVATASID
• KUI GERDA PÄÄSTIS KAJ
• KAJL MEELDIS KA SIIS, KUI TA OLI NÕIDUSE ALL
• LÕPP OLI KÕIGE PAREM!

6. MIS SULLE EI MEELDINUD? MIKS?

• LUMEKUNINGANNA, TA OLI NII PAHA
• KUI LUMEKUNINGANNA AKNAST SISSE  VAATAS
• RÖÖVLID, NAD VÕTSID TÕLLA GERDALT ÄRA
• KUI POISS ÜTLES, ET VISKAME LILLED PRÜGIMÄELE
• SEE, KUI KAJL OLI NÕIUTUD. TA OLI SIIS KURI.

JÕULUKUUL VAATAME MULTIFILMI „LUMEKUNINGANNA”

FILMI VAATAME ESMASPÄEVAL, 10. DETSEMBRIL, KELL 16.15 -17.15

MULTIFILMI ALUSEKS ON H.CHR. ANDERSENI SAMANIMELINE MUINASJUTT.

LUGU RÄÄGIB GERDAST JA KAJST, KES ON VÄGA HEAD SÕBRAD. KUID ÜHEL ÕNNETUL PÄEVAL SATUVAD KAJ SILMA JA  SÜDAMESSE KURJA NÕIA POOLT PURUSTATUD VÕLUPEEGLI TÜKID. SELLEST PÄEVAST ALATES EI TAHA KAJ ENAM GERDAT  TUNDAGI. TA MUUTUB ÕELAKS JA VASTIKUKS. ÜHEL PÄEVAL LÄHEB AGA KAJ KADUMA. KA PEALE PIKKA TALVE POLE ÜHTEGI MÄRKI TEMA NAASMISEST. GERDA OTSUSTAB ETTE VÕTTA PIKA JA RASKE TEE, ET LEIDA OMA SÕBER JA TUUA TA KOJU TAGASI.

„VÕLU METS”

NOVEMBRIS VAATASIME HENDRIK RELVE LOODUSFILMI „PUU SÕBRAKS”. PEALE

 VAATAMIST JOONISTASID LAPSED VÄGA ERILISI PUID. PUUDEST KLEEBITI KOKKU SUUR PLAKAT  NIMEGA „VÕLU METS”.

Pilte „VÕLU METSA” plakatilt  näeb klikkides sellele lingile   

http://www.sikupillilasteaed.tln.edu.ee/images/Filmiklubiplakat/

PLAKATIT SAAB NÄHA KA LASTEAIA PEAKORIDORI SEINAL.

LISAKS VAATASIME MULTIFILMI  „VÄIKE PESUKARU”

SAIME TEADA, ET

SÕPRUS ALGAB NAERATUSEST !

LOODUSFILM „PUU SÕBRAKS”

SEEKORD VAATAME HENDRIK RELVE LOODUSFILMI „PUU SÕBRAKS” .

FILMI VAATAME   ESMASPÄEVAL, 19. NOVEMBRIL, KELL 16.15-17.00

PUULIIKIDEST TUTVUME TÄPSEMALT MÄNNI JA KUUSEGA.

Harilik mänd (Pinus sylvestris) on Eestis kõige levinum metsapuu, mida võib kohata kasvamas ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Nii on mänd peaaegu ainuke puuliik kuivades nõmme- ja palumetsades ning rabades, kuna tema juurestik võib ulatuda nii sügavale maa sisse kui ka laiuda tüvest väga kaugele. Männi tüvi on oran˝ikaspruun ja kestendav, umbes 80–100 aasta vanustel puudel tekib aga tüve alumisele osale paks pruun korp. Kuigi mänd võib kasvada mitusada aastat vanaks ja rohkem kui 40 meetri kõrguseks, jääb ta kuusele enamasti kasvult alla. Mänd on igihaljas okaspuu, mille okkad asetsevad kahekaupa.

Harilik kuusk (Picea abies) on männi kõrval teine Eestis looduslikult kasvav suur okaspuu. Kuusk talub varju, tema tihe võra ulatub alla välja. Seetõttu on paigas, kus kasvab palju kuuski, metsaalune hämar. Varjutaluvuse tõttu suudab kuusk kasvada metsas ka teiste puude all, kus ta moodustab sageli teise rinde. Viljakat mulda nõudva puuna ei suuda kuusk liiga niiskes ega liiga kuivas kasvukohas võistelda, samuti ohustavad teda kevadised öökülmad. Pinnalähedase juurekava tõttu kardab kuusk tugevat tuult, mis võib ta koos juurtega ümber paisata.

(Allikas: http://www.biogeoliit.ee/mater/metsamapp.pdf)

KOKKUVÕTE LASTE ARVAMUSTEST MULTIFILMILE „VAPPER TINASÕDUR”

      1.      MILLISES KESKKONNAS TEGEVUS TOIMUS?

TEGEVUS TOIMUS KARBIS, MÄNGUTOAS, LINNAS JA SOLGITORUS. SELLES LINNAS VOOLAS VESI SOLGITORUS. SEE VESI OLI KINDLASTI PISIKUID TÄIS. LINNAS OLI KA JÕGI. SEAL ELASID KALAD, KES SÕID VETIKAID.

MÄNGUTOAS OLI KAMIN, AKNAD JA KARP. KARBIS ELASID SÕDURID. TOAS OLID VEEL PRINTSESS (TANTSIJA) JA PAHARET.

KELL KAKSTEIST HAKKASID KÕIK MÄNGUASJAD SEAL TOAS ELAMA.

2.      KAS SINA SOOVIKSID/EI SOOVIKS SEAL ELADA? MIKS?

KÕIK LAPSED OLEKSID TAHTNUD  MULTIFILMI MAAILMAS ELADA, SEST SEAL OLI ÄGE. Eriti äge oli see, et kell kaksteist ärkasid kõik mänguasjad üles.

 „Tahaks näha, kuidas mänguasjad elavad.”

„tore oleks  linnas jõe ääres  kala püüda.”

TÜDRUKUD OLEKSID SOOVINUD OLLA TANTSIJA, SEST TA OLI NII ILUS NING TAL OLI ILUS PATS.

OSAD POISID OLEKSID SOOVINUD OLLA  TINASÕDURID, SEST TINASÕDURID ON LAHEDAD.

3.      KUIDAS TEGELASED OMAVAHEL SUHTLESID/KÄITUSID?

TEGELASED SUHTELSID OMAVAHEL ILUSAsTI JA HALVASTI.

ILUSASTI RÄÄKISID TANTSIJA, TINASÕDUR JA TÜDRUK, KES SEAL TOAS ELAS.

HALVASTI RÄÄKISID POISID, KES SAATSID TINASÕDURI VEEKEERISESSE JA POMMITASID TEDA KIVIDEGA. SEE EI OLE ILUS. KOLEDASTI RÄÄKIS KA ÕEL KLOUN, KES EI LASKNUD ÜHEJALGSET (TINASÕDURIT) TANTSIJA JUURDE.

4.      MULLE MEELDIS ……..

LASTELE MEELDIS KOGU FILM. KÕIGE ENAM MEELDISID TANTSIJA, TINASÕDUR JA KAUNIS SÜDA.

MEELDIS SEE,

• KUIDAS VANA INIMENE KALA KINNI PÜÜDIS.
• KUIDAS KALA LAHTI LÕIGATI JA SEALT SEEST TULI VÄLJA TINASÕDUR.
• KUIDAS TINASÕDUR HÜPPAS LIIKUVA RONGI PEALE.
• TORE OLI SEEGI, KUIDAS PAHARET OMA VEDRU LÄBI NÄRIS JA KOSMOSESSE LENDAS. „VÕIB OLLA KUKUB TA SEALT ALLA KA JA OTSE HAIKALA SUHU.”

5.      MULLE EI MEELDINUD …….

• ENAMUSELE EI MEELDINUD POISID, KES TINASÕDURIT POMMITASID JA SOLGITORUST ALLA LASID. SAMAS OLI KA ARVAMUS, ET SÕJAKAD MÄNGUD ON TOREDAD.
• KUIDAS PAHARET KÄSKIS TINASÕDURIL TANTSIJAST EEMALE HOIDA.
• KUIDAS TINASÕDUR AHJU VISATI.
• KUIDAS POISS EI LUBANUD ENDA ÕEL MÄNGIDA POISTE MÄNGUASJADEGA.

LÕPETUSEKS:

„ALATI TULEB MÄNGUASJADE EEST ILUSASTI HOOLITSEDA. SA EI TEA KUNAGI, KAS MÄNGUASJAD KA PÄRISELT ELAVAD!”

MEELDETULETUS

NB!!! KÄES ON PIME AEG!  ÄRA UNUSTA HELKURIT!

http://www.youtube.com/watch?v=nKctggPZQRY

http://www.youtube.com/watch?v=XZmIsVXbWq8&feature=related

MULTIFILM „VAPPER TINASÕDUR” H.C. ANDERSEN

ESIMESEKS   MULTIFILMIKS, MIDA KOOS VAATAMA HAKKAME, ON H.C. ANDERSENI „VAPPER TINASÕDUR”   

SEE LUGU RÄÄGIB TINASÕDURIST, KES ON ÜHE JALAGA, KUNA TEHASES EI JÄTKUNUD PIISAVALT TINA TEMA TEISE JALA VALAMISEKS. TINASÕDURIL ON KÜLL ÜKS JALG, AGA VÄGA SUUR JA HEASÜDAMLIK SÜDA.

PEALE MULTIFILMI VAATAMIST ARUTLEME NÄHTU ÜLE.

MULTIFILMI VAATAME JA ARUTLEME  ESMASPÄEVAL, 29. OKTOOBRIL, KELL 16.15-17.00

Hans Christian Andersen

H. Chr. Andersen sündis 2. aprillil 1805. Andersen avaldas aastail 1835–1872 ühtekokku 156 muinasjuttu.

Miks saavutas H.C. Andersen sellise edu?

Oluline osa selles on kindlasti Anderseni valitud muinasjutužanril. Muinasjutte peetakse äärmiselt oluliseks lapse varases psühholoogilises arengus, kuna need on asendamatud kujutlusvõime rikastamisel, tegelevad inimolemise sügavate probleemidega ning vastavad igavikulistele küsimustele inimese ja maailma kohta. Väidetavalt mõistavad lapsed fantastilist paremini kui ratsionaalseid seletusi.

Loe edasi: http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/032005/lugu1.pdf

SIKUPILLI LASTEAIA FILMIKLUBI

ON OLEMAS IGASUGUSEID LASTEFILME – ÕPETLIKE, NALJAKAID, VÄGIVALDSEID JNE.

MILLINE ON LAPSELE PARIM?

IKKA SEE, MILLE VAATAMISELE JÄRGNEB PÕNEV JA SISUKAS ARUTELU.

KOOS ARUTLEMINE PANEB LAPSI:

• KAASA MÕTLEMA
• ERISTAMA HEAD HALVAST
• REAALSET EBAREAALSEST

LISAKS AVARDUB LASTE SÕNAVARA JA ANALÜÜSIVÕIME.

FILMIKLUBI EESMÄRK ON ÕPETADA LAPSI NÄHTU ÜLE ARUTLEMA!!!

IGA KUU ÜHEL ESMASPÄEVA ÕHTUPOOLIKUL VAATAME ÜHTE LASTEFILMI.

PEALE FILMI VAATAMIST OTSIME VASTUSEID JÄRGMISTELE KÜSIMUSTELE:

1.        MILLISES KESKKONNAS TEGEVUS TOIMUS?

2.        KAS SINA SOOVIKSID/EI SOOVIKS SEAL ELADA? MIKS?

3.        KUIDAS TEGELASED OMAVAHEL SUHTLESID/KÄITUSID?

4.        MULLE MEELDIS ……..

5.        MULLE EI MEELDINUD …….

VÄIKESTE FILMIVAATAJATE ARVAMUSI  KAJASTAME  IGA KUU ANANÜÜMSELT KA OMA BLOGIS.

 

NB!

• TELEVIISOR EI OLE LAPSEHOIDJA.
• OLGE KURSIS, MIDA TEIE LAPS TELEVIISORIST VAATAB.
• TELEVIISOR TAUSTAMÜRANA ON VÄSITAV.
• LIIGNE VAATAMINE RIKUB SILMI.
• KOOS VAATAMINE TÄHENDAB KA KOOS VESTLEMIST!
• LAPSEGA VESTELDES ÄRGE ESITAGE KÜSIMUSI, MILLE VASTUSTEKS ON:
•  JAH/EI

LISAGE KÜSIMUS MIKS?