SEEKORD VAATAME HENDRIK RELVE LOODUSFILMI „PUU SÕBRAKS” .
FILMI VAATAME ESMASPÄEVAL, 19. NOVEMBRIL, KELL 16.15-17.00
PUULIIKIDEST TUTVUME TÄPSEMALT MÄNNI JA KUUSEGA.
Harilik mänd (Pinus sylvestris) on Eestis kõige levinum metsapuu, mida võib kohata kasvamas ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Nii on mänd peaaegu ainuke puuliik kuivades nõmme- ja palumetsades ning rabades, kuna tema juurestik võib ulatuda nii sügavale maa sisse kui ka laiuda tüvest väga kaugele. Männi tüvi on oran˝ikaspruun ja kestendav, umbes 80–100 aasta vanustel puudel tekib aga tüve alumisele osale paks pruun korp. Kuigi mänd võib kasvada mitusada aastat vanaks ja rohkem kui 40 meetri kõrguseks, jääb ta kuusele enamasti kasvult alla. Mänd on igihaljas okaspuu, mille okkad asetsevad kahekaupa.
Harilik kuusk (Picea abies) on männi kõrval teine Eestis looduslikult kasvav suur okaspuu. Kuusk talub varju, tema tihe võra ulatub alla välja. Seetõttu on paigas, kus kasvab palju kuuski, metsaalune hämar. Varjutaluvuse tõttu suudab kuusk kasvada metsas ka teiste puude all, kus ta moodustab sageli teise rinde. Viljakat mulda nõudva puuna ei suuda kuusk liiga niiskes ega liiga kuivas kasvukohas võistelda, samuti ohustavad teda kevadised öökülmad. Pinnalähedase juurekava tõttu kardab kuusk tugevat tuult, mis võib ta koos juurtega ümber paisata.
